🇪🇪 Eesti
🇪🇪 Eesti
Тёмная тема
Miks ettevõtjad kõhkle enne tehisintellekti töötaja palkamist
Kõhklemine tehisintellekti töötaja rakendamise osas on normaalne.
Ettevõtjale ei ole see lihtsalt „boti paigaldamine”. See on uus töötaja, kes hakkab ettevõttes töötama: ta suhtleb klientidega, vastab küsimustele, aitab taotlustega, teadmistebaaside, CRM-i või teiste protsessidega.
Seetõttu tekivad sageli enne käivitamist mitte tehnilised, vaid inimlikud ja äri küsimused: kas see toob kasu, kas tehisintellekt hakkab eksima, kes seda kontrollib ja kas rakendamine ei osutu liiga keeruliseks.
Kõhkluse number 1. „Aga kui ta vastab valesti?“
See on üks kõige olulisemaid hirme.
Tehisintellekti töötaja ei tohi vastata „kuidas iganes” või välja mõelda tingimusi peast. Tema tuleb käivitada arusaadava teadmistebaasi, reeglite, piirangute ja inimesteülekande stsenaariumidega.
See vähendab eksimuste riski:
- ettevõtte teadmistebaas;
- hindu, tähtaegu ja garantiisid ei tohi välja mõelda;
- testimine enne käivitamist;
- teemasid, kus tuleb kaasata inimene;
- andmete regulaarne värskendamine;
- esimeste dialoogide kontroll pärast käivitamist.
Õige tehisintellekti töötaja ei püüa paista kõiketeadja. Kui andmed on puudulikud, selgitab ta või suunab küsimuse inimesele.
Kõhkluse number 2. „Kliendid saavad aru, et see on tehisintellekt, ja lahkuvad“
Klientidele on tähtsad tihti mitte sõnad „tehisintellekt” või „mitte tehisintellekt”, vaid vastuse kiirus, selgus ja kasu.
Kui inimene kirjutab Telegramis ja saab kiiresti arusaadava vastuse — on see juba parem, kui oodata mitu tundi või eksida kirjavahetuses.
Halvasti töötab mitte tehisintellekt ise, vaid kehv seadistamine:
- liiga robotlik toon;
- pikad tühjad vastused;
- lubadused ilma andmeteta;
- inimesega edastamise puudumine;
- toote mittetunne.
Hea tehisintellekti töötaja räägib lihtsate sõnadega, järgib ettevõtte stiili ja teab, millal lõpetada.
Kõhkluse number 3. „Kas see on kallis?“
Hinda tuleb hinnata mitte eraldi, vaid läbi kasu.
Kui tehisintellekti töötaja lahendab korduvaid küsimusi, aitab mitte kaotada taotlusi, kiirendab päringute töötlemist või säästab meeskonna aega, võib tema ülalpidamist võrrelda virtuaalse spetsialisti palgaga.
Oluline on ausalt arvestada:
- kui palju aega meeskond kulutab ühesugustele vastustele;
- kui palju taotlusi kaotatakse pika reaktsiooni tõttu;
- kui palju maksab käsitsi CRM-i, KKK või esmane käsitlemine;
- milliseid ülesandeid saab kõigepealt automatiseerida;
- millised integratsioonid on tõeliselt vajalikud ja millised võib edasi lükata.
Ei ole alati vajalik alustada suure süsteemiga. Tihti on mõistlik käivitada üks kasulik roll ja arendada seda järk-järgult.
Kõhkluse number 4. „Ent kui me ei suuda seda seadistada?“
Tehisintellekti töötaja ei nõua, et ettevõtja muutuks programmeerijaks.
Kuid ettevõttele on vajalik anda algandmed: mida müüme, kellele aitame, millised reeglid kehtivad, millised vastused on õiged, kus on vastutuse piirid.
Praktiliselt võib alustada lihtsast komplektist:
- toote või teenuse kirjeldus;
- kliendi sagedased küsimused;
- makse, kohaletoimetamise, registreerimise või töö reeglid;
- head vastuse näidised;
- teemade loetelu, kus on vajalik inimene.
Kui ülesanne on keerulisem, kaasatakse assistent või arendaja: aitavad koos struktuuri koguda, stsenaariume seadistada, allikaid ühendada ja tööd testida.
Kõhkluse number 5. „Kas ta asendab inimesi?“
Tervislik eesmärk rakendamisel ei ole „kõiki välja palkata”, vaid meeskonna koormuse vähendamine.
Tehisintellekti töötaja sobib hästi korduvate ülesannete jaoks:
- vastata sagedasele küsimusele;
- võtta vastuvõtt;
- koguda algandmed;
- koostada kokkuvõte;
- sisestada andmed CRM-i;
- edastada keeruline juhtumine inimesele.
Inimesed on vajalikud seal, kus on vastutus, emotsioonid, mittestandardseid tingimusi, läbirääkimised, raha ja lõplikud otsused.
Kõige tugevam sidumine on inimene pluss tehisintellekti töötaja. Üks hoiab rutiinseid tegevusi ja kiirus, teine — mõtte, vastutuse ja keerulised lahendused.
Kõhkluse number 6. „Me ei ole veel valmis“
Mõnikord on see tõsi.
Kui ettevõttes pole arusaadavat toodet, reegleid, teadmistebaasi ja vastutavat inimest, on tehisintellekti töötajal raske kvaliteetselt töötada.
Kuid valmisolek ei tähenda, et kõik dokumendid on ideaalses korras. Tihti aitab esimene käivitamine just kokku koguda kaose struktuuri:
- üles kirjutada sagedased küsimused;
- mõista, millised vastused korduvad;
- koguda reeglid ühte kohta;
- määrata, mida saab automatiseerida;
- näha, kus protsess on seni olemas vaid omaniku peas.
Seepärast ei ole küsimus alati „kas oleme valmis või mitte”. Mõnikord on õigem küsida: millise ühe ülesande peaksime ohutult alustama?
Kuidas teha otsus ilma liialdava riskita
Enne rakendamist on kasulik vastata viiele küsimusele:
- Milline korduv ülesanne võtab kõige rohkem aega?
- Kus kliendid ootavad kõige sagedamini vastust?
- Milliseid vastuseid saab juba anda teadmistebaasi põhjal?
- Kus peab tehisintellekti töötaja kaasama inimese?
- Kuidas me mõistame, et esimene käivitamine on kasulik?
Kui vastused on olemas, võib alustada väikese stsenaariumi käivitamisega: näiteks KKK, esmane konsultatsioon, taotluse kogumine või abi CRM-iga.
Peamine
Kahtlused enne tehisintellekti töötaja palkamist ei ole probleem, vaid normaalsed osa rakendamisest.
Neid ei tohiks maha suruda. Neid tuleks lahti harutada: kus on vajalik kontroll, kus on vajalik teadmistebaas, kus on vajalik inimesele edastamine ja kus saab alustada väikese ohutu stsenaariumiga.
Kasulik on lugeda teemal:
- Mis on TEHISINTELLEKTI TÖÖTAJAD — et mõista, millest jutt käib;
- Koostööleping — läbipaistvad tingimused;
- Milliseid äriülesandeid saab üle anda — et hinnata;
- Mida tehisintellekti töötaja ei tohiks lubada — ohutuse piirid.
Nii muutub tehisintellekti töötaja mitte moes mänguasjaks, vaid arusaadavaks tööriistaks äri jaoks.